Pinks: Turniir Valtus @ 28.03.2010

Posted by Mel in Pinks, Sport, Turniir on märts 28th, 2010 | 0 comments

Sai siis täna käidud sooja tegemas järgmisel nädalavahetusel toimuvaks Raplamaa meistrikateks. Ootus heale resultaadile oli suurem kui sellele järgnenud pettumus. Vabandusi ei ole. Lihtsalt sitt. Nagu alati. Kõrbesin peale tunnist pausi ning ka kõige väiksemad luttisid mind :) Üksikmängus Alla 28.koht (vist), Lammas 37.koht & minule 47.koht.

Igatahes, järgmisel pühapäeval on siis Raplamaa MV ning seal on plaan parandada oma eelmise aasta 23.kohta (Alla 15.koht). Kaarte segab aga laupäevane Monkey Sport versus TV3 Pokkeriturniir @ Park Hotel Olympic Casino ja mille lõpuaega võime vaid ette kujutada… :)

2009.aasta Raplamaa Meistrivõistluste väike postitus isegi siin blogis fikseeritud ilusasti – http://mel.monkey.ee/2009/04/raplamaa-mv/

2.päev Hispaanias: Madriid > El Escorial

Posted by Mel in Reisid on veebr 6th, 2010 | 2 comments

Täna hommikul sai ärgatud peale 5 tunnist magamist suhteliselt reipalt. Sõime ning panime peale väikest kosumist Madriidi poole plagama. Oli selge plaan suunduda  Santiago Bernabeu staadionile pileteid hankima. Varasemalt oli Karis helistanud ning tahtnud samuti pileteid saada, hiljem hüppas Lall ja Saksing kah kampa. Staadioni kassa avati aga kella 15’st ja seega sügasime veidi mune kui kohalikud ligi hüppasid ning 100 eurised piletid poole hinnaga maha ärisid. Ahjaa… mäng Raineri õrrituseks on meil FC Real – Espanyol kohtumine käsil, kahe igipõlise rivaali veritsev kohtumine.
Käisime kohalikus baaris kohalikku liha mugimas ning seejärel lippasime rongile, et El Escoriali hotelli jõuda.

Peale tunnist loksumist olime 1600m kõrgusel merepinnast ilusas keskaegses linnakeses kohal. Siin on üks suur, pigem meeletu katedraal, klooster, raamatukogu mis majutab Hispaania kuningate ja kuningannade põrmusid juba viimased 4 sajandit. Homme avastame seda veidi sügavamalt.

Linn on jah vägev, otse mäekünka peal, 50 km Madriidist ning kust avaneb vaade alla pealinnale. Hotell on samuti kuningapere lemmik, siin on käinud väga palju vahvaid ja meie jaoks tundmatuid külalisi kellede pilte me siin seintel kõikjal näeme. Kui Eestis kunagi hotelli pidama hakkan panen kah kõik vallavolikogu liikmete pildid teintele :) Enivei, siin on aastast 1920 üks telegraafi pult ja see on täiesti ehtne. Isegi kaableid saab linkida edasi. Kõva!

Siit panime edasi mängule, Eesti võitis Hispaaniat 10-0. Jalka kaotus siin lähistel eelmisel aastal (0-3) sai tagasi tehtud. Mängu kommentaarid on foorumis koos videodega olemas ( http://www.floorball.ee/foorum/viewtopic.php?f=9&t=585&p=8792#p8792 ). Peale mängu kui taksot ootasime, ja mida ei tulnudki, käis üks Hollandi koondislane isegi Lamba käest autogrammi oma kaikale küsimas! :D Lammas on kõva vend raisk. Minu käest ei tahtnud keegi :P Vist VIP’ide käest ei julgeta küsida ;)

Julgustav valgustus meie Madriidi seiklusele. Võtke seda kui Vahur “Lammas” Kersna reisisaadet :p

Mel – 29 @ today

Posted by Mel in Joke on jaan 18th, 2010 | 0 comments

Täna siis oli see päev kus loendur ühe ühiku võrra edasi nihkus. Üritasin end ära peita suunal Tallinn > Tartu > Elva > Otepää, kuid siiski.. statistika löön huvi pärast mõne aja pärast kokku. Hea meenutada. Eeldatavasti saab nädalavahetusel Tartus ja Otepääl meeldivalt aega veeta, we’ll see.  Paar jutukest selle päeva puhul :)
–
Hundil oli sünnipäev. Järgmisel päeval käib karu mööda metsa hirmsas pohmellis. Vastu kepsleb rebane: “Tere, karu!”
Karu vastab tusaselt. Rebane küsib: “Kas paha olla või?”
“Jah, sai eile hundi sünnipäeval käidud, kõva pohmell on.”
“Kui pea valutab, siis tuleb pea tööle panna. Ma ütlen sulle paar mõistatust ja peavalu läheb kohe üle.”
Karu: “Ei-ei, mul pea nii lõhub!”
Rebane: “Kuula nüüd! Mis asi see on: kaks tera, kaks kera, niinega seotud.”
Karu mõtleb: “Ah, ma ei tea, täitsa jama.”
Rebane: “Ei ole jama! Käärid hoopis! Noh, läks paremaks või? Ma ütlen sulle veel ühe mõistatuse! Mis see on? Üks maja, sada elanikku sees, uksi ega aknaid ei ole.”
Karu: “Ah, persse!”
Rebane: “Ei ole perse, kurk on!”
Rebane silkab minema. Karu läheb edasi, hunt tuleb vastu kõvas pohmellis.
Karu: “Noh, pea valutab või? Kui jah, siis tuleb pea tööle panna. Ma ütlen sulle mõistatuse: persetäis kurke, uksi ega aknaid ei ole.”
Hunt: “Mis jama see on?”
Karu: “Ma ütlesin ka, et jama, aga rebane ütles, et on käärid.”
–
Oli kord üks neljaaastane poiss ja tahtis sünnaks punast pinksipalli (ping-pong). Vanemad aga kinkisid talle aga väikese Veoaut0.
Siis oli samal poisil 12.sünnipäev ja ta tahtis väikest punast pinksipalli, aga sai sünnaks hoopis kaks arvutimängu.
Oli aga sama poisi 21.sünnipäev ja ta tahtis sünnipäevaks punast väikest pinksipalli siis ema ja isa kinkisid hoopis talle täiesti päris auto (sportautu).
Siis oli sama mees 31-aastane ja tahtis sünnaks punast väikest pinksipalli, aga talle kingiti midagi mida isegi mina ei mäleta…
Noh nii läks mööda umbes 50 aastat kuni mees oli 81 aastane ja surivoodil. Siis kähisedes ütles ta, et tahab punast väikest pinksipalli. Siis küsiti temalt, et miks ta tahab seda punast väikest pinksipalli?
Ning siis hakkas ätt ütlema:
“Ma tahtsin punast väikest pinksipalli sellepärast, et …  [ning hing tema kehast oli lahkunud...]
–
Skunks oli peaaegu nagu Jänes. Ainult väga haisev. Ta lõhnas halvasti. Teda peksti ainult siis kui ta oli kilekotis. Siis ei olnud hais nii tugev. Ühe korra oli Skunksil sünnipäev. Ta kutsus kohale kõik loomad, sest oli ahne ja tahtis kingituse saada. Loomad kinkisid talle uue rohelise kilekoti. Ja peksid kuni teadvusekaotuseni. Ja Skunks lämbus kilekotis ära.
Nii ta maetigi. Kilekotis. Väga Kauges Metsas. Sest et Surnud Skunks haises veel tugevamini. Pärast tulid Väga Kauge Metsa elanikud ja andsid kõigile korraliku keretäie. Sest neile ei meeldinud Surnud Skunksi lõhn.
–
Mõni aeg tagasi oli mu sünnipäev ja ma polnud sel hommikul ärgates kuigi entusiastlikus meeleolus. Läksin allkorrusele hommikusöögile ja teadsin, et mu naine soovib mulle kindlasti “Palju õnne sünnipäevaks” ja arvatavasti on tal ka kingitus minu jaoks. Ta ei ütelnud mulle isegi “Tere hommikust”, rääkimata veel mingist sünnipäeva õnnitlusest. Nojah, niipalju siis naisest, lapsed kindlasti mäletavad, mõtlesin ma. Lapsed tulid kööki, ega ütelnud ÜHTKI sõna! Kui ma hakkasin tööle minema, olin ma veidi pettunud ja tundsin ennast nirult. Kui ma oma kabinetti marssisin, ütles mu sekretär Janet: “Tere hommikust, boss, palju õnne sünnipäevaks” Tundsin end veidi paremini, keegi vähemalt mäletas!
Töötasin kuni lõunani, siis koputas Janet uksele ja ütles: “Tead, väljas on nii ilus ilm ja täna on sinu sünnipäev; läheks kuhugi välja lõunatama, ainult sina ja mina kahekesi…” Ma ütlesin: “Tore, see on parim, mida ma tänase päeva jooksul kuulnud olen. Lähme !” Me läksimegi lõunat sööma. Me ei läinud sinna, kus me tavaliselt lõunatasime, vaid sõitsime natuke linnast välja ühte väikesesse privaatsesse kohta. Me jõime kaks martinit ja nautisime oivalist einet.
Tagasiteel kontorisse ütles sekretär: “Tead, nii kena päev on täna, me ei pea ju üldsegi tagasi kontorisse minema, ega ju?” Ma vastasin: “Ma arvan ka, et ei pea.”
“Lähme parem minu poole”, pakkus tema. Läksimegi.
Kui olime tema korteris, ütles ta: “Kui sul selle vastu midagi pole, ma läheksin magamistuppa ja paneksin endale midagi mugavamat selga?”;
“Okay, muidugi, muidugi!” vastasin mina innukalt. Jäin ärevalt ootama… Janet kadus magamistuppa ja umbes viie minuti pärast tuli ta sealt uuesti välja, kandes suurt põlevate küünaldega sünnipäevatorti!

…Ja tema kannul marssisid sisse minu naine, lapsed ja vähemalt viisteist meie sõpra ja tuttavat. Nad kõik laulsid kõva häälega: “Palju õnne Sulle!”

…ja seal ma siis istusin sekretäri elutoas diivanil, jahmatusest kange ja
TÄIESTI KURADI IHUALASTI !!!
–
Jumalal on tulemas sünnipäev. Ta sõbrad mõtlevad, et mida kinkida. Jõuavad lõpuks ühisele otsusele – kingime talle litsi.
Saadavatki litsi Jumala telki, ise jäävad põõsastesse ootama. Vaatavad, et Jumal läheb telki, varsti jookseb naine kiljudes välja.
Järgmisel päeval istuvad kõik lõunasöögi lauas, sõbrad küsivad Jumalalt, kuidas lits meeldis.
Jumal ütleb: “Läksin koju, nägin, naine istub minu voodi peal, läksin voodile lähemale ja vaatasin, et haav kahe jala vahel. Panin käe peale ja ütlesin – saa terveks!”
–

Pinks: Mel vs Imre @ 26.08.2009

Posted by Mel in Pinks, Tallinn on aug 26th, 2009 | 0 comments

Imre fikseeris pisut peale 17′ meie mõõduvõtu kella 18′ks seega sai üle pika aja pinksi (ja veel koos temaga) pelatud. Peamine eesmärk oli tuvastada potensiaalne ajakadu seoses planeeritava turniirga. Tulemused on siis sellised:

28.08.2009 / 18:10-19:15

• Mel – Imre  0-2 (2-14) // 115-179
  

1. 11:6, 6:11, 8:11, 7:11, 3:11, 5:11, 11:13, 8:11, 3:11, 4:11 // 1-9   (66-107)
2. 12:10, 7:11, 5:11, 6:11, 4:11, 4:11, 11:7 //2-5 (49-72)
   ning et ma viimase võitsin tegime ühe ka vanade reeglite järgi mis lõppes 6:21 kahjuks.

Tänase päeva ebaõnnestujad: Mel & Lammas

Posted by Mel in Sport, tennis on aug 15th, 2009 | 1 comment

Allaga tegime täna Valtus tennist ning järjekordselt oli mul segav faktor eilsest – sai Järvakandis Merka, Kolumbuse ning Kareliga käidud. Tantsupõrand oli liiva täis veetud ning tegemist oli nn. Beach Party’ga. Karel ja Merka kes tahtsid suht varakult tagasi tulla, olid tegelikult need keda üleüldse ei saanud sealt kuidagi pärast ära :)

Tennis siis:
Mel vs Alla – 2:6, 2:6 & 3:6, 3:6

Ja teine ebaõnnestuja on meil siis Lammas kes rannajalka etapil ei suutnud kohe kuidagi pennalt sisse lüüa mis taganuks alagrupist edasipääsu.. veel enam, ta lõi MÖÖDA :)