Tallinna Loomaaed sai kingiks üliharuldase emagorilla. Mõne nädala pärast märgati, et tal on jooksuaeg ja hakati kibekiiresti isast otsima. Tee mis sa teed, aga sellist isast pole. Märgati siis äkki koristaja-Vasjat, kel suur riist.
“Vasja, kas oled nõus 100 doltsi eest emagorillale …tegema?”
Vasja palus mõtlemisaega. Järgmisel päeval oli Vasja nõus, ainult kolmel tingimusel – ei mingeid suudlusi, ei mingit vastutamist tagajärgede eest peale sünnitamist. Kaal oli asjaga kohe päri.
“Aga kolmas tingimus?”
“Mul oleks vaja nädal, et 100 doltsi kokku ajada.”
——————
Väheke ropp aga noh mis parata.. Kaie Kõrb teeb enne etendust riietusruumis sooja. Teeb siis spagaadi, aga oh õnnetust, v*tt imeb end põranda külge vaakumisse. Kutsutakse kohale töömehed. Töömehed mõtlevad ja mõtlevad, kuni otsustavad, et ainuke võimalus Kaie põranda küljest lahti saada, on puurida põrandasse v*tu alla auk ja õhk sisse lasta. Aga auku läbi puurida ei saa, sest alumisel korrusel on kohe kontserdisaal. Töömehed mõtlevad jälle, kuni üks töömees pakub:
“Kõigepealt näpime nii kaua nibusid, kuni v*tt märjaks läheb. Siis libistame ta kõrvaltuppa ja puurime seal selle augu!”
——————
Reede õhtu, isa vaatab telekat ja 14-st aastane tütar sätib end pittu minekuks. Isa vaatab, et viimne aeg tütrele ka vanainimeste asjadest rääkida, hüüab siis, ise pükse maha lastes, nää tütar see on peenis, tütar vaatab ja vaatab, selge. Jõudes tütar pittu kärmelt sõbranna karjale teavitama, teate tüdrukud mida mina täna nägin.
“No mis siis?”
“Peenist.”
Tüdrukud seepeale, et mis asi see on.
“No, see on nagu m*nn, aga kolm korda väiksem.”